Paljudes linnaruumitundlikes inimestes, aga ka kohalikes elanikes tekitab ikka ja jälle imestust brutaalsena mõjuv korterelamu Vana-Kalamaja tänava Soo ja Niine vahelises lõigus. Et kuidas ometi ja miks? Aga ka sellel majal on oma lugu.
1980ndatel, ajal mil Tallinna olid vallutanud “mäed”, hakati üha enam rääkima madaltihedast asustusest. Nii nähti ette ka vanade asumite rekonstrueerimist sinna sobivate madalate hoonetega. Keldrimäe lammutamine 1970ndatel ja selle asendamine 5- ja 9- korruselist paneelmajadega tekitas paljudes viha ning sellest püüti õppida ja midagi paremini teha (nii palju kui toonane võim seda üldse lubas).
Nõnda ehitati 1987. aastal Vana-Kalamaja tänavale eksperimentaalelamu, mille arhitekt on Erki Valdre. Sisemiselt on see tüüpprojekt 121-076/1, mille viiekolrruselised variandid moodustavad suure osa Lasnamäest, neid leidub palju ka mujal Põhja-Eestis. Välisfassaad on aga tugevalt postmodernistlik ning selle osaks on kaunistused katuseräästas, kumerad rõdud, erineva raamistusega aknad ning varikatused.
Kalamaja rekonstrueerimise plaani alusel ehitati asumisse mõned elamud veel (näiteks Kalju tänavale, mis valmisid juba 1990ndatel). Eesti taasiseseisvumisega igasugu sellekohased mõttemängud lõppesid.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 