Olete ju kindlasti märganud, et igas vähegi suuremas asulas, linnadest rääkimata, on tüüpsete paneelmajade kõrval ka punastest tellistest viiekorruselised korterelamud. Mõnikord on need ka silikaattellistest või valgeks krohvitud, kuid olemus on ikka sama.
Neid korruselamuid nimetatakse erialastes ringkondades Masso majadeks. 1971. aastal toimus võistlus nii öelda kohalike tüüpprojektide leidmiseks, kus osales ka arhitekt Miia Masso, kelle projekt nägi ette mõnusamaid tellismaju avaramate korterite ja parema eluruumide paigutusega (naaberkorterite kokkupuutepunkte vähem). Projekt on väga paindlik, sest trepikodasid sai erinevalt paigutada ning seetõttu on paljud selliste majade kvartalid nelinurksed, astmelised või hoopis perimetraalselt piki tänavat.
Masso maju projekteeriti alates 1972. aastast kuni nõukogude aja lõpuni ning nende hulka sattus ka erilisemaid lahendusi. Toon teile näitena Tallinnas Nõmme tee 48/50 asuva kvartali, mis valmis 1987. ja 1988. aastal peamiselt administratriivhooneid projekteerinud arhitekt Ksana Fuksi käe all. Siin on ajastule iseloomulikult juba ka postmodernistlikke detaile, nagu kõrgem kumer hoonemaht, mis markeerib tänavate ristumiskohta ning hoovi pool kaaraknad, mille taga on kunstnike ateljeed.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 