Magasini 6 asuv väike kivimaja on üks minu poolt enim pildistatud elamu Veerenni asumis. Olgu ta pildil suures plaanis või osana tänavaruumist – suvel, talvel, päikesega või vihmas – mingi lummav fotogeenilisus ikka tõmbab siit vahepeal läbi astuma ja mõne klõpsu tegema.
Selle ja teiste samal kinnistul asunud hoonete ajalugu algab 1904. aastal kui kaupmees Otto-Eduard Johanson sai pärimise teel krundi valdajaks ning tellis siia kahe üürimaja ning kõrvalhoonete projektid Tallinnas aktiivselt tegutsenud ehitusinsenerilt Ernst Louis Christophilt. Hooned valmisid 1905-06. aastatel ning moodustasid oma kaldkatustega huvitava ansambli – tänaseks kadunud suurem puitmaja asus seal, kus praegu kasvab puu ning selle katus läks peegelpildina kõrgemaks kõrvalmaja suunas. Niisamuti oli ka tol hoonel väike ümaraken.
1939. aastal said kinnistu omanikeks Johansonide lapsed, kes müüsid selle edasi Alide Kustavusele. Nõukogude ajal maja natsionaliseeriti. Osad hooned lammutati 1970ndatel, suurem puitmaja 2000. aastal.
Alles jäänud väiksem maja on erinevalt teistest samal kinnistul asunud hoonetest ehitatud kivist. Selles on algselt olnud 10 korterit. Kahel põhikorrusel asusid 16-19 ruutmeetrised kööktoad ja 1-toalised korterid ning katusekorruse kõrgemas osas veel kaks pisikest üürituba. Praegu on siin kahel korrusel 9 pisikorterit. Ümarakna taga on pööning.
Hoone põhikonstruktsioonid on laotud tellistest, sisetrepp on raudbetoonist ning korruste vahel on puittaladel vahelaed. Fassaade ilmestavad vahevööd ja karniisid. Säilinud on hulk originaaldetaile, seal hulgas ka piltidel näha olevad aknad ja keldirakende metallvõred. Olen kunagi seda maja pildistanud terviklikult, kuid ma ei suutnud praegu neid fotosid leida, seega lihtsalt kirjeldan, et kõige huvitavam ongi just tänavakülg, hoovis on vähem aknaid ning teisel pool katuse all puudub ka ümaraken.
Siin pole enam kaua elatud, kuid maja pole maha jäetud. Aeg-ajalt käiakse seda ikka kõpitsemas.
