Pea märkamatult on möödunud 20+ aastat ning riburada on remonti läinud või juba sellest läbi käinud esimesed nn uue aja äri- ja elumajad. Hooned, mis tähistasid moodsate aegade jõudmist Eestisse ning meie liikumist Euroopasse. Äsja tegi põhjaliku “noorenduskuuri” läbi 1998. aasta juulis valminud Kawe Plaza Vabaduse väljakul.
Just Kawe Plaza kujunes uue rahvusvahelise ärihoone arhitektuuri üheks tuntuimaks ja kõnekamaks näiteks Eestis. Tegu pole küll päris esimese nn klaasmajaga siinkandis, kuid asukoht ja lahendus linna esindusväljhakul pälvis erakordselt suurt tähelepanu. Maja kujunes lausa nii oluliseks, et selle avamisel 30. oktoobril pidas kõne president Lennart Meri, kes oma sõnavõtus rõhutas vastutustunnet linna kujundamisel ja ilumeele säilimisel.
“Ma tahaksin väga, et ehitajad mõistaksid, et arhitekt on see, kes kujundades ehitust, kujundab meie homset päeva, kujundab eestlase nägu, kujundab meie laste ilumeelt. Ei ole saladus, et sel vabadusel, mis meile kõigile on antud, on ka kiusatus meelitada halva maitse suunas,” kõneles Meri.
7-korruselise ärihoone projekteeris Torontos elanud välis-Eesti arhitekt Henno Sillaste, kes soovis maja sobitada Vabaduse platsi teiste üksteisest erinevate hoonetega. Tal oli valida, kas teha platsi äärde uhkemaid viimase moevoolu maju või lasta sel jääda teisi peegeldades tagasihoidlikuks, mis poleks ka 10 aasta pärast moest läinud. “Mulle meeldib, kui klaasi pind on lõigatud nagu teemandil eri nurkade all. Kawe Plaza fassaad on teemantlik – iga paneel, lõige on erinev,” selgitas arhitekt Sillaste hoone klaasiviimistluse ideed 11. märtsil 1998 ajalehes Äripäev.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 