114-22-45 on kolmekorruselise korterelamu tüüpprojekt, mida ehitati kõikjal Eestis 1960ndate lõpust 1980ndate keskpaigani. Seeria kavandati Eesti Maaehitusprojektis arhitektide Boris Mirovi ja Manivald Noore käe all, kuid selle alusel projekteerisid sama tüübi maju ka teised arhitektid.
Elamu on ülimalt lihtne ja lakooniline, esindades 1960ndate modernismi. Sõltuvalt ehituse ajast, piirkonnast ja arhitektist võivad välimuses olla kerged erinevused, kuid põhiolemus on alati sama. Reeglina on majad silikaattellistest ning otsad punastest kärgtellistest. Köögiaknad on kitsamad, maja taga võivad olla aknaga vannitoad. Rõdud puuduvad.
Korterid saavad olla ühe- kuni neljatoalised. Täpne korterite jaotus ning hulk korrusel sõltus tellimusest. Enamasti projekteeritu ühe- kuni kolmetoaliste korteritega maju.
Pildil on 1975. aastal valminud elamu Sakus Pargi 31. Tasub lisada, et see, koos paljude teiste korterelamutega on osa miljööalast, mis hõlmab kunagist Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi linnakut, mille moodustavad administratiiv-, uurimis- ja eluhooned. Selle hoonetüübi esindajad on Sakus tuntud kui „punaste otstega majad“.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 