
1969. aastal lõid arhitektid Ants Mellik ja Endel Laasi eksperimentaalse punktelamu projekti, mida saaks asetada väikestele kruntidele või kõrghaljastusega piirkondadesse. Katsemajadena valmis Tallinnas, Ilmarise tänaval neli kuuekorruselist hoonet, mida oma elitaarsuse tõttu hakati rahvasuus aadlipesaks kutsuma.
Hoonetüübi iseloomulikuks jooneks on kogu esi- ja tagakülje ulatuses paiknevad lodžad ning väiksemad nelinurksed aknad külgedel. Maja keskel asub tolle aja kohta äärmiselt avar trepihall koos lifti ja prügišahtiga. Korterid avanevad kahte suunda ning projekt nägi ette võimaluse neid liites ja seinu nihutades luua erinevate tubade arvuga kortereid vastavalt vajadusele. Reeglina on korterid kahe-, kolme- ja ka neljatoalised.

Sama projekti järgi on Tallinnas ehitatud kaks 9-korruselist elamut Tungla tänaval ja üks Vilde teel ning Viljandis Riia maanteel. Keilas Paldiski maanteel valmisid aga kolm 7-korruselis maja. Panen mõned näited kommentaaridesse.

Tänapäeval on see hoonetüüp, eriti aga Ilmarise tänava nelik, väga hinnatud ning kinnisvaraturul on sealsed korterid minev kaup. 1960-70ndate põnevamat arhitektuuri Eestis alles avastatakse, kuid omad fännid on sel juba olemas.
