
Paljud arhitektuurisõbrad on kindlasti tähele pannud, et sotsiaalmeedia soovitab neile lehekülgi, kus näidatakse pilte uutest majadest, mis näevad välja nagu vanad. See on arhitektuurivool, mis on viimase paari aastakümne jooksul üha populaarsust võinud. Näiteid niisugustest majadest on ka meil.
Iseenesest ei ole varasemate arhitektuurivoolude taaselustamises midagi imelikku. Seda on tehtud sajandeid. Näiteks Londonis asuv maailmakuulus Big Ben, mis valmis 1859. aastal, on kujundatud uusgooti stiilis ajal, mil juba ammu domineeris klassitsism.

Ihalus klassikalise vastu pole kuhugi kadunud ning 1950ndatel, kui modernismist sai peavool, ei olnud sellega kõik sugugi nõus. Modernismi tituleeriti suisa maitsediktatuuriks, mis tuleb ja hävitab kõik senise. Nii otsiti usinalt alternatiive, mille üheks kehastuseks on 1970ndatest-90ndateni levinud postmodernism. See vool levis laialt ka Eestis ning tolleaegsetest kaarakende ja igasugu muude viguritega majadest olen teile siin mitmeid fotolugusid juba teinud ning kindlasti ka jätkan.
21. sajandil on hoogsalt pead tõstnud stiil, mida kutsutakse Uueks Klassikaliseks Arhitektuuriks (mitte segamini ajada uusklassitsismiga). Selle hulka kuuluvad erinevad filosoofiad ja voolud, mida võib põhimõtteliselt jagada kolmeks: arhitektuur, mis meenutab klassikalist, kuid ei matki otseselt ühtegi stiili; arhitektuur, mis otseselt jäljendab mõnd eelnevat stiili ning arhitektuur, mis näeb välja pigem kui uus, kuid püüab suhestuda ümbritseva keskkonnaga, kasutades selleks ka klassikalisi võtteid.

Uus klassikaline arhitektuur on kõige enam levinud Poolas, Saksamaal ja Suurbritannias. Idapoolsetes riikides kohtab ka pesuehtsat kitši, kuid see ei haaku praeguse teemaga. 2014. aastal loodi Rootsis Arhitektuurimässu (Arkitekturupproret) nimeline internetikogukod, mis õige pea kasvas välja mittetulunduslikuks organisatsiooniks, mis on klassikalise arhitektuuri populariseerimise viinud massideni.

Kui jätta välja postmodernismi vool, siis on ka meil uue aja klassikalise arhitektuurisuuna näiteid, millest suurt tähelepanu saanud hooned on valminud pärast 2010. aastat. Eriti arhitekt Allan Strusi looming Kadriorus. Eesti näited ei jäljenda otseselt ühtegi stiili, vaid pigem on need segu erinevatest klassikalistest vooludest, Samuti puudub meil suurejooneline uue laine beaux-arts arhitektuur.


