Just siin sai alguse Nõmme. 18. oktoobril 1873. aastal andis Jälgimäe mõisnik Nikolai von Glehn rendile esimese krundi, mille saateks olevat ta rahvapärimuse kohaselt öelnud “seie saagu lenn” (neile, kelle emakeel pole eesti keel: siia saagu linn).
Esimene kinnistu oli pindalaga 3,33 hektarit ning sellele rajas suvila õpetaja ja Tallinna rae tõlk Johannes Pihlemann. Krunt laius raudtee ülesõidust praeguse Idakaare tänavani. Mina seisan siis umbes selle keskel, Nikolai von Glehni tänaval.
Jälgimäe mõisale kuulus suur osa Nõmme aladest. Glehni soovile ala kruntideks jagada andis suure tõuke raudtee rajamine, tänu millele hakkasid tallinlased seda piirkonda nägema mõnusa suvituskohana. 1880. aastast hakkas Glehn maid juba müüma ning 19. sajandi lõpul rajati suvilate kõrvale juba ka aastaringseid elamuid.
Praeguseks on esimese krundi ala tihedalt hoonestatud. Selle torniga maja ajalugu algab 20. sajandi algusest (on korudvalt ringi ehitatud) ning parempoolne elamu pärineb 1936. aastast, autoriks Robert Natus, kes Nõmme elaniku ja linnaarhitektina projekteeris sinna hulga maju.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 