Eesti üks suurejoonelisemaid jaamakomplekse on kahtlemata Tapa raudteejaam, millest on säilinud peahoone, veetorn ning reservvedurite depoo. Arhitektide kohta infot ei ole, kuid on teada, et tegu ei ole tüüpprojektidega.
Peahoone valmis kahes järgus aastatel 1914 (läänetiib) ja 1928 (idatiib). Selles asusid ootesaal, piletikassad, einelaud ja ametiruumid. Maja oli kasutusel 2004. aastani, pärast mida see konserveeriti.
Historitsistlik viiekorruseline veetorn valmis 1928. aastal ning on praeguseks samuti koserveeritud, aga peahoonest oluliselt paremas seisus ning seda on ka korrastatud.
Veetorni taga asub 1876. aastal valminud reservvedurite depoo, mis on hea seisus.
Kompleks on Eesti Raudtee omanduses, kellel ei ole seda oma põhitegevuseks enam vaja. Aastakümneid on arutatud, mida ette võtta, kuid mitte ühtegi head ideed pole siiani välja käidud. Lammutamisjuttudest on nüüdseks loobutud.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 