Esimestel Eesti taasiseseisvumisaastatel tähendas kortermajade ehitamine peamiselt varem alustatud elamute lõpuleviimist. Nii valmisid viimased majad magalates, aga ka kooperatiivelamud, mille sissemaksed tasuti veel rubaldes. Näiteks veel 1994. aastal anti elanikele üle kooperatiivkortereid.
Samal ajal hakkas vaikselt pead tõstma ka tänapäevane kortermajade arendamine. Üheks esimeseks pääsukeseks võib lugeda EKE Merko poolt 1993-94 rajatud kahest kortermajast koosnevat ansamblit Tallinnas Nõmmel, Tungla ja Vanemuise tänava nurgal.
Arhitekt Riina Raigi projekteeritud majad on ajale iseloomulikult postmodernistlikud ning viimistletud silikaattellistega. Korterid on suured, enamik neist 100-200 ruutmeetrised, ehk kuni kuuetoalised. Luksust lisasid maa-alune garaaž ja lift.
Muide, tollal müüdi uutes majades kortereid vallasvarana, sest maad hoonete juurde ei kuulunud. Kinnisasjana hakati uusarendusi pakkuma 1996. aastal.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 