1-464 on paneelelamu seeria, mis loodi 1955. aastal Giprostroiindustrija poolt. Eestis on see tuntud „Mustamäe viiekorruselisena“, mida hakati ehitama alates 1961. aastast. Seeriasse kuuluvad tegelikult ka 9-korruseliste elamute tüüpprojektid, kuid neist edaspidi.
Maja iseloomulikeks joonteks on hall eeltoodetud paneel ning puitpiiretega rõdud mõlemal pool elamut. Siselahendused olid sarnased tüübile 1-317 (hruštšovka), ehk 4 ühe- kuni kolmetoalist korterit trepikoja korrusel. Elamispinnad olid mõnevõrra suuremad, samas enamikele majadele ei rajatud otsaaknaid.
Esimestele majadele, mis asusid otsaga peatänava või ühiskondliku ala poole, loodi otsaseintele ka kuivmaalitehnikas (sgrafiito) pildid, mille autoreiks olid Margarethe Fuks, Valli Lember-Bogatkina ja Enn Põldroos. Praeguseks on neist suurem osa soojustuse alla jäänud.
Juba mõne aasta pärast tehti seeriasse täiendusi ning lisandus mitmeid alamtüüpe. Nii tekkisid majade otsatrepikodadesse ka neljatoalised korterid ning osad sektsioonitüübid sisaldasid kolme korterit korrusel, läbi maja planeeringuga kahe- ja kolmetoalisi kortereid ning tagasi tulid otsaaknad. Trepikoja aknad olid kas vertikaalsed lindid või hoopis kitsad horisontaalsed pilud. Levis ka praktika, et esimesel korrusel rõdusid enam ei olnud.
Mustamäe maja hakati üsna pea ehitama üle kogu Eesti ning lisandusid ka madalamad, kahe- kuni neljakorruselised versioonid.
1970ndatel asendas kõnealuse projekti „Õismäe viiekorruseline“, ehk esimene tüüpprojekt seeriast 111-121.
Piltidel 1964. aastal valminud elamu Põhja-Tallinnas aadressil Karjamaa 6. Sel hoonel on säilinud ka otsaseina sgrafiito.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 