Pärnu mnt esindustraditsionalistlikku tänavaseina on oma jälje jätnud ka arhitekt Karl Burman 1936. aastal projekteeritud ning 1938. aastal valminud “Raul Roman Tavasti väärtmetallasjade ja märkide tehase” äri-, tootmis- ja kortermajaga.
Selle valmimine ei läinud aga sugugi libedalt. Nagu teada, sätestati 1936. aastal seadus, millega kohustati, et kõikide Vabaduse väljaku ümbruses olevate majade fassaadiprojektid kinnitab isiklikult riigivanem Konstantin Päts. Laiemalt ettenähtud uuest esinduslikust hoonestusalast on kõige terviklikumalt valmis ehitatud Pärnu mnt ja Roosikrantsi tänavad, kuid nii pidid välja kujunema ka teised, näiteks Tatari, Sakala ja Süda tänav.
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on kirjutanud, et Roman Tavasti maja fassaadiprojekti tuli kolm korda ümber teha, enne kui Teedeministeerium sellega leppis ja projekt 1936. aastal Pätsi kinnituse sai. 1938. aasta veebruaris kontrolliti valminud maja fassaadi ja leiti, et see ei olnud päris selline, nagu projekt ette nägi. I ja II korruse vaheline karniis pidanuks olema horisontaalne, aga oli hoopis kallakjas. Ehkki maja ees seistes see varikatuse alt ei paistnudki, peeti seda siiski suureks eksimuseks.
Fassaadi parandamiseks anti aega kuus kuud, ent ka pärast seda oli kõik endine. Asi läks kohtusse ja seda menetleti kriminaalseadustiku järgi. Ringkonnakohtusse ekspertideks kutsutud arhitektid Eugen Habermann, Elmar Lohk ja Aleksander Nürnberg leidsid, et fassaad on küll ehitatud veidi teisiti, kuid ei ole rikutud ehitustehnilisi nõudeid ning eksimust ei saa lugeda väga suureks.
Kohus otsustas Tavastit kui seaduserikkujat siiski karistada 30 krooni või 10 päevase arestiga ning kohustas teda omal kulul fassaadi projektiga kooskõlla viima, mis tähendas akendealuse kaldpinna eemaldamist ja selle asemele horisontaalse karniisi ehitamist. 1939. aasta suvel saatis Roman Tavast otse president Pätsile kirja ja palus luba mitte hakata valmisehitatud maja ümber tegema.
On teadmata, mis oli vastus või kas see üldse tuli, kuid paksu pahandust tekitanud karniis on siiani kaldu.
Hoone on põhiosas viiekorruseline ning koosneb kahest mahust. Tänava ääres olid algselt kauplused ja korterid ning hoovis tootmisplokk. Tänapäeval on kogu kompleks kasutusel ärimajana ning siin on kokku 2200 ruutmeetrit büroopinda.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 