Tüüpprojekt 111-121 oli kasutusel 1970ndate keskpaigast kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Projekti “perekond” hõlmas suurt hulka viie- ja üheksakorruseliseid sektsioonelamuid, mida ehitati erinevatel aegadel ning millest igal ühel oli ka oma seerianumber.
1970ndatel alustati projektiga 121E, mida tuntakse ka “Õismäe viiekorruselise” nime all. Hoonetüübi äratuntavaks stiilielemendiks on kõrge, ilma varikatuseta sissepääs. Maja tagaküljel on rõdud. Tüüpsektsioone on kahte sorti ning reeglina on need ka igas majas kõrvuti esindatud: 1) igal korrusel 3 kahetoalist korterit, 2) igal korrusel ühe- kuni kolmetoalised korterid. Ehitati ka maju, kus korrusel on kaks korterit – kolme- ja neljatoaline ning koridorsüsteemis elamuid peamiselt ühetoaliste korteritega.
Peale Väike-Õismäe ehitati sama hoonetüüpi laialdaselt ka mujal Eestis. 1980ndate alguses asendus see juba “Lasnamäe viiekorruselisega”.
Pildil on 1975. aastal valminud elamu aadressil Õismäe tee 3. Maja teevad eriliseks nn kuldsed rõdud, mis on sel juba valmimisest saati. Kuna tegemist oli kooperatiivelamuga, siis oli elanikel enam otsustsuõigust ja mõnede aktiivsete kooperatiiviliikmete algatusel just sellised rõdupiirded ette saidki.
Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi 